Sõitsin eile õhtupoolikul (üle saja aasta) bussiga nr 67 (või oli see 68…?) Estoniasse tööle. Buss oli puupüsti täis! Tore.
Tänu Eesti Rahvusooperis toimuvale trillile-trallile oli Estonia pst. selleks kellaks lukku pandud ja luku võti ühe politseiniku kätte antud.
Meie buss tegi nagu kord ja kohus peatuse Kunstiakadeemias ja seejärel Teatri väljaku asemel jälle Kunstiakadeemias. Ehk siis kutt keeras bussinina lihtsalt Lasnamäe poole vedades endaga täiesti mõttetult kaasa Estoniasse reisijaid.
Vanaprouadel läks kops üle neeru ja hakkas peale üks tohutu siunamine: “Miiiiiiiiiiiiiiiiiiiks keeeeeeeeeeeeeeeeegi eeeeeeeeeeeei ütlenud, et buss edasi ei sõida…”. Ise esimese hooga mõtlesin, et no anna olla, mis vahet seal on, kus pool teed sa maha lähed! Teisalt jälle ei oleks väga suur tükk bussijuhi küljest kukkunud, kui ta oleks viitsinud paar sõna mikrofoni poetada. Prouad oleks rahul olnud!
Õli valas tulle hr. Reisisaatja, kes kukkus rahvast harima: kas Te siis ajalehti ei loe ja televiisporit ei vaata!!??
No mida vit**!!! Sa kuradi ahv seisad keset bussi ja Sul ei tule kordagi pähe mainida, et hea sõber, reisuplaan on pisut muutunud. Tahad Estoniasse? Astu siis siin maha.
Just seesama reisisaatja töllmokklikus ajas minugi harja punaseks…
Ahv!