Kolmapäev, 15. august 2007
Teretereteretere hommikust!
Ja palju õnne Mati eilse sünnipäeva puhul!!!
Eelmine nädalavahetus, täpsemalt siis laupäeva õhtul, võtsime osa DAGÖ uue dvd salvestusest Palmse mõisa territooriumil. Peale meie tuli oma panust andma veel mõni tuhat inimest. Kuna Dagö on slline fenomenaalne bänd, siis rahvahulk oli täiesti mõistetav.
Lugu, mis mõistmatuks jäi oli kohapeal müüdav vedeliku kogus: paar plokki vett ja kokakoola! Imelikud olete väheke vä? Ei tilka õlutit, ei midagi? Joogid said otsa siis, kui 20 inimest oli oma ostu jõudnud sooritada. Äh? Oleks ju võindüle tee poes käia ja vedeliku osta. Aga ei! Uuestimakstava pileti rahast oli kahju. Samas oma viga ju: tuled siis kontserdile kui mitu korda pileti eest tasuda ei taha.
Õnneks meie konnasilma koukis välja Marek, kes tuli tsipa hiljem ja kes Urmeti poolt instrueerituna käis korraks poes Pimeduse varjus poesttoodut kuugates imbus meile turvakala kes teatas piduliku häälega, et meil siin ei tehta nii. Mõeldud-tehtud! Otsustasime temast mitte välja teha. Küll läheb minema.
Läkski!!!!
Peo lõppedes kimasime Viitnale, sest Võsu külas ja suitsu ei müüda! Pärast Palmset pidi tagasi sõites olid meie kontserdikaaslased ikka veel vanas kohas, hädas liiklusega.
Kogu ürituse võtame kokku kui väga sitast organiseeritud värk.
Aga bänd on muidugi tase!
Pühapäev, 05. august 2007
Viimatisel ajal on sagedased juhtumid, kus meie nokastanud põhjanaabrid keelduvad peale õhtusööki roogade eest tasuma. Põhjuseks toovad nad roa kehva kvaltieedi või siis tellimusele mittevastava roa saamist. Kõik taldrikud on küll viimse tilgani puhtaks lakutud aga mis siis.
Tundub nagu oleks Helsingi sadamas miski kommuun ootel. Et kui üks juba sai, tulevad teised kah kohe.
Tegelikult on ju üldteada tõde, et soomlane on ju omajagu tropp rahvus. Teisel kohal, kohe peale itaallasi.
Eila oli juhus ühe itaalia vanamehega, kes suutis 70 liikmelises grupis külvata paraja paanika. Põhjuseks: talle ei maitsenud salat ja ta räuskas kõva häälega üle saali, et salat on halvaks läinud. A enamusel oli selleks ajaks salat ära söödud. Siis nad kõik see mees räuskasid vaese giidi peale. Värdjad, ma ütlen. Ausalt.
Mul oli ükspäev juhus teenindada saksa turiste. 2 memme tellisid üksklaaspunast veini ja üks klaas valget veini. OK, pole probleem. Firma käibe huvides ja natukene enda huvides kah viisin otse loomulikult kampaaniaveini, milleks olid siis Torres Atrium ja Torres Gran Vina Sol. Hing 85 eek per klaas.
Arvet lauda sättides kukkusid tädikesed räuskama saishe, mis seeeeeeee siiiiis tähendab eila maksis vein 55 ja täna 85 krooni. Selgitasime Tarvoga et nää, raisk, täna on ju tsipa teine vein.
Eided said asjast aru, aga olid tigedad kui kuradid. Ühesõnaga asi lõppessellega, et maksin neile omast taskust hinnavahe kinni.
Olen siin omas mõttes mõelnud, et kui ma kuskil välismaal kukuks kisendama, et mulle see steik ei maitsenud või et mina selle joogi eest küll ei maksa, kas mind võtaks üleüldse keegi kuulda või saadetaks kohe üle piiri?
Sest see ei ole ju normaalne. Kurat võtaks.
Inkassolugu
Postimees on üles kutsunud inimesi kirjutama oma kogemustest inkassode ja kohtutäituritega (artiklit ja kommentaare loe siit). Siin on minu jutt:
Minul oli teema inkassofirmaga Contant. Lugu selline, et miski aasta 97-98 sovis mu sõber endale Radiolinjaga lepingu sõlmida. Aga häda selles et too sõber oli veel liig noor. Tegingi lepingu enda nimele. Ei probleemi. Juhtus aga nii, et mu semul kadus SIM kaart. Seoses sellega palus ta mul lepingu lõpetada. Radiolinjasse minnes öeldi mulle et kadund SIM kaart maksab miski 360 eeku + 100 eek veel kuutasu. Saatsin nad iisakalt sitale. Aastal 2002 (vist) sain seoses ühe teise jamaga teada, et Radiolinja on minu võla usaldanud firmale Contant. Summas 2400 eek. Kuna tundsin end võlgu olevat maksin enamuse ära. Jäi vist viimane osamakse summas 330 eek (ma täpselt e mäleta) Mõned aastad hiljem läksin nüüd juba Elisa esindusse sooviga nendega liituda. Liitusin. Ootasin kodus, millal konto avatakse. Ei avatudki. Läksin küsma, et sõbrad mis toimub? Vastati, et pidavat võlgu olema: 460 eek! Ühesõnaga, ma maksin inkassosse 2100 krooni lihtsalt lambi peale ja nad ei suvatsenud minu võlga radiolinja ees tasuda.
Kummaline?
Reede, 03. august 2007
Ükspäev käisime Kätlini juures joomas. Noh seda võib nii nimetada küll. Rääkisime maast ja ilmast. Rohkem küll ilmast. Kuna ma pold ekstöökaaslasi u 1000 aastat näind, siis oli päris põnev vaadata-kuulata kuidas Palaces mitte midagi muutund pole. Ainuke optimismi täis seltsimees on seal mail tehniline boss. Tal pole miskit muret.
Igatahes. Purjus tuli pealejaz asusime Hollywoodi teele. Polnud ju sealgi 10 kuud käinud. Tuppa jõudes suruti kohe tomkollins pihku ja anna minna. Andsin. Pärst seda koksi kimasin Riffi et Andresega kokku saada. Saime. Jõime 1 õlu. 02:32 tellisin takso ja sõitsin koju. A hommikul oli jube pohmakas. Ravisin selle välja kiiviga. Vot. Tehke järgi!
Slideshow
