Kriisha läks Kätlini peale närvi, et Kätlin läks tema peale närvi
Laupäev, 26. mai 2007
R Kioskööridel oli eile kümnes juubel. Peeti Tallinna Õpetajate Majas. Oli tore pidu: pakuti head-paremat süüa ja juua, rockiks mängis “Kala” Avatud oli ka baar. Ja aknad, aga õhku pold sellei poolest. Aaaa ja õlut sai kah (see viimane mõjus Kerttule rängalt )
Meile tähendas see üritus hulgaliselt treppe, kitsast, vanadest naistest täistopitud ruumi, päris pornot tagalat ja raudselt veel midagi, mis mul hetkel ei meenu.
Üritus lõppes umbes kolmveerand üks kõikide külastajate purju jäämisega!
Seoses sellega TÄNA sõidutalonge EI MÜÜDA!
Neljapäev, 24. mai 2007
Meie imekaunis pealinnas ringi jalutades märkab üht kui teist huvitavat. Ülemiste rongipeatuses oli näiteks see:
Neljapäev, 24. mai 2007
Niisiis, täna saabus Eestit külastama Jaapani keisripaar. Seoses sellega andis Kadrioruväliskunstimuuseumis president Ilves piduliku lõunasöögi. Mina olin seal teenindaja rollis.
Kella kümneks hommikul pidime minema Kadriorgu, et saaks algust teha laduade katmisega. Mina,nagu õige mees kunagi, jalutasin sinna, kaasas ei ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Ja ennäe imet: mind ei lastud sisse! No jalad selga ja kodu poole. Enne seda olin andnud oma keitekakoti Tarvo kätte. Et vii sisse, mis ma tas`t tassin. Nõks maad punutud, avastasin, et koduvõtmed on kotis. Jooksin tagasi. Ja hakkasin tasapisi närviliseks muutuma.
Võtmed käes, tormasin koju ja mida ma ei leidnud, oli pass! Oh pläät!!! Helistasin Musule lennujaama, et kas teab äkki, kus on? Hästi e teadnud, aga arvas, et autos.
I.R. takso tuli seepeale kiiresti. Ka sõit kulges viperusteta. Ja saingi autost passi. Hetk hiljem oli linnapildis kihutamas näha ekipaazi Taksojuht (taksojuht rollis) – Urmet (kaardilugeja rollis). Tänu sellele jamale jäin pool tundi tööle hiljaks.
Kell 10:30 jõudsin Kadriorgu tagasi. Julgestus oos politseiga juba naeratasid kaugelt. Ja lubasid lahkelt tuppa astuda.
Kell 12:00 oli kõik valmis ja külalised võisid saabuda.
Kõigepealt saabus press. Kelnerite seas liikus jutt, et veine ei saa enne avada, kui viimasel minutil. Põhjuseks alkohoolikutest ajakirjanike viibimine alkoholiga ühes ruumis. Ja tegelt kaa: meil oli valmis pandud abilaud erinevate pokaalidega, üks naispressitädi lendas lauda ja valas omale kõige suurema klaasi (58cl) vahuveini täis ja kugistas selle alla. Ja siis teisegi. Kuulu järgi joovad nad tavaliselt otse pudelist. Ju ta oli siis viisakas. Mul oli kole tahtmine küsida, et kas kaine peaga ei julge tööl käia vä? Ahv! Aga hiljem oligi situatsioon, kus oli vaja kahte klaasi, aga kuna kõigist oli juba rüübatud, siis kelneri kiired jalad aitasid hädast välja ja tõid alumiselt korruselt klaase juurde.
Lõunasöögi kellaaeg küll nihkus pisut, kuid lõpuks kujunes kõik viperusteta. Ja nii keisripaar kui ka presidendipaar jäid asjaga rahule. Ja see on ju ometi kõige tähtsam!
Aamen!
Kolmapäev, 23. mai 2007
Musu on mul nüüd liiklushuligaan. Vot ei sooritanud pööret seal, kus pidi. St. Harju tänavalt Kaarli puiesteele. Põrutas hoopis otse.Tsipa enne teda sai sama trikiga hakkama ka 1 Audimees. Kodanikule kirjutati välja 360 °C preemiat. Kuna aga Musu on politseil nii hea patsient olnud, siis läks sel korral käiku hoiatus. Uuh…
Jälle kokku hoitud. Nämma
Esmaspäev, 21. mai 2007
Laupäeval toimus Võsul suuruselt 4-5 riigisisene joomapidu. Avati 7 TAEVAS. Ja seda juba tont teab mitmendat korda. Pärast mõningast puiklemist otsustasin võtta rattad alla ja kah kohale kimada.
Niisiis startiski ekipaaz Marek-Urmet kell 22:38 Õismäelt Võsu suunas. Umm roolis, Marek kivis. Kohale saabusime kell 00 ja sendid peale. Seitsmenda ukse taga sumises miski 300-400 pealine kari, oodates uksest sisse saamist. Majas sees kõikus umbes sama suur rahvamass.
Kuna Marek oli täis ja mina tühi, siis ei tekkind mul mitte mingeid emotsioone, mõttega, et toas on ju vaja õllejärjekorras seista nii paar-kolm tundi. Ja võtsingi vastu otsuse, mis järgmine päev hämmastas pajlusid minu kunagisi tuttavaid: kell 02 ja sendid peale startisin tagasi Tallinnasse.
03:38 olin kodus nigu niuhti. Ja hea meel oli kah. Marek aga jäi Võsule. Ja kadus ära. Hilisema info kohaselt veetis ta öö Viljari juures.
Pähapäeva ennelõunal tirises taskutelefon ja teises otsas tuikus Marek. Et kuš oled, äääää….? Noh, kus ma ikke: kodus olen. Vastasin. Marek seepeale, et kuš oled, ääää…..? Ja mõtlesin seepeale: no selgeselge.
12:16 istusin autosse ja kimasin Võsule. 13:00 olin kohal. Ja mu kahtlused ei petnud mind: kodanikud olid ikka kivis, mis kivis.
Igatahes…
Lõpuks kell 16 ja sente peale sai hakata linna tagasi tulema. Minu autos olid mu lihane venna-raisk ja Marek, Reijo autos aga Tomm ja Annika ja keegid veel. kogu seltskonnast olid kained Umm ja Reijo.
Pärast mõningasi pissi- ja suitsu- ja joomapause jõudsime Tallinnasse kell 17:50. Mareki viisin koju, kuna mälu võttis ta üle võimust. Vend-vähk äi Tommi ja Annika juurde krillima ja tsillima.
Ja mina läksin oma Musule järele. Ja siis koju.
Äitähh.
PS! Täna on kuidagi sitt olla!!!
Slideshow
