Mhhh, nii kahju, et ma siia vahepeal ei kirjuta….onju?
Mhhh, nii kahju, et ma siia vahepeal ei kirjuta….onju?
Jäll üks nädalalõpp selja taga ja algab uhiuus töönädal. Oi kus ma seda alles ootan
Igatahes…
Laupäev möödus meil oioioi kui kiirelt ja tegusalt. Reaalsus tuli ja ütles, et polegi nii lihtne astuda poodi ja osta endale 1 voodi või diivan. Sest sel tränil on ju kuradima tellimise ajad. No nii 4-8 nädalat. See on ju KAKS KUUD, joptvuju! Ja muidugi need va hinnad….. oo pläät. Aga noh, asju on vaja, neid osmata hästi nigu hakkama ei saa. Ei, tegelt saab, aga vägagi primitiivsel moel. Ja seda me kumbki hästi ei soosi.
Ja selgus veel muudki: autoturg on täis sellist sitta ja niivõrd võrratu hinnaga….öäkk
Pühapäeva õhtal istusime meil, trimpasime tilga veini ja õlut ning vahtisime ühe silmaga “Häppi Fiit`i”. Õlu ja vein mõjusid igaljuhul joovastavalt. Mõistuse piires
Kaunist töönädalat!
Hei hopsti vinnipunnid! Täna on Luuvalupäev. Suurimad õnnesoovid kõigile Luudele, Valudele ja Luuvaludele!
Eile toimus vimpli all “ArcoVara 15″ Arcovara 15 juubel. Eesti Näituste sinises paviljonis. Kokku oli kutsutud ca 400 inimest ja poolsada kelnerit-ettekandjat. Ja kokka (kolm viimast siin nimistus ei kuulu ju inimeste hulka). Etlejate seas asutsid ülesse Tanel ja Gerli Padar, üks hirmsa häälega tädi ja veel üks pisut normaalsema häälega tädi. Kohvi ja konjakikäigu kõrvale serveeriti musta meest omades trummides ja paar pikajuuksega loikamit kitarrides.
Siiani paneb imestama, kuidas härrad Rahabossid võivad teenindava personaliga ikka sitasti käituda. Ja kuidas neil pole vähimatki aimu banketi protokollist ja etiketist. Öäkk, süda läheb pahaks. Ausalt
Aga muidugi meil oli lõbus. Nagu alati. Simo tegi pilte, mis jaksas ja varsti näeb neid siingi. Nii et oodake vaid
Ja veelkord ilusat luuvalupäeva
Palju õnne, Hella!
Kõlu arvas raadios, et kuna tulekul on suured külmad, siis inimesed kipuvad enda elamist põlema kütma. Kül siis neil kahel tuletõrjujal, kes Eestisse veel tööle jäänd, saab ikka kiire olema. Heh…
Üks järjekordne tööpäev. Ja oh kus ühe ilusa päeva jooksul võib ikke kuridaks minna. Väga õudne igatahes.
Poole päeva pealt jooksis kassasüsteem kinni. Koos respaga. Ja keegi ei tee ei maad ega mütsi. “Keegi” all ma mõtlen asjatundlike inimesi. Talumäe Tomm ja mina võime ju käed laiali mööda maja joosta, a no kasu pole ju sittagi
Mida õhtu edasi, seda närvilisemaks kollektiiv läks. Ja seda tänu sellele, et enne kui kodus teki alla poed, oleks vaja nigu tööpäevale jutt alla tõmmata. Ja seda saab teha ainult ühte moodi.
Kui Taavi ühe poisiga keldrisse jõudis, oli server juba persses. Andis lootust, et hommikuks saab korda. No OK. Sobib. Läheb siis kaks päeva lihtsalt kokku.
Teel kodupoole, Krassotka helistab:”Kuuuuule, tuuuule taagasii, bläbläblä” Nad said asjad korda. Raisk. Ma olin juba peaaegu kodus. A no Golf pöördesse ja tööle tagasi. Pole hullu.
Tore oli vaadata töötavaid inimesi.