Hehehee, Mareku arust tundus jube hea ilm Premia jäähallis uisutamiseks. No tegime siis üaar tiiru. Sõrad võttis hästi kenasti kangeks kohe. Pole ju 256 aastat uisku jalga toppind….viimati vist oli see au põhikoli lõpus. Uuh kui ammu see veel oli!!! Aga no igavesti tore oli.
Peale libedat ligu jääl tuli mõte Lauluväljakul vähe alla lasta. Kelguga. A kohapeal selgus, et kuradi külm on ja kindaid ei ole ja kelku! ei ole. Asjad, mida lauluväljakul pakuti, olid meie kallid idanaabrid. Türa, nagu Moskas oleks. Pläät!!!
Lauluväljaku mäest alla oli eraldatud 2 rada: kelgutajatele ja lumelauduritele. Üks kuradi idioodist ruslan ei tahtnud kohe mitte üldse aru saada, et asjad niimoodi minema peaks kui raja ääres olev instruktor arvab. Kukkus raibe miskit tõukama. Eriti värd! Öäkkkkk! Ei tea jah, miks nad meile eriti ei meeldi?
A no jõudis kätte ühtu ja kõht tühjenes õige pisut. Arvasime, et Paat oleks paras koht süüa saada. A no kinni oli see urgas. Läksime siis Õismäele saskõlibaari. Aga vene oli sealgi pesa teind ja meid ei teenindatud. Seisime leti taga nagu kolm munni, ettekandja õi mis iganes elajas see seal oli, ei vaadanud isegi meie poole. Murdis hoopis kohvikoort lahti. Järeldasime: mine vittu ahv ja tulime sealt tulema!
Aga Rocca al Mare Rimis on tsurkade söögikoht. Tõmmasime seal ühe laksu nuudlit lipsu taha. Kuradi hea oli.
Ja ongi kõik tänaseks.
Aamen