Peaks vist alustama sellest, et meie kodumaa pealinnas on sel nädalal toimumas midagi amokkijooksimse sarnast. Nimelt on Stockmannis päevad ja Kaubamajas Hullude laat (vms). Igaljuhul liitusin minagi pöörastega ja kukkusin kappama, ise sihtpunkti täpselt mitte teades.
Alustasin Kaubamaja Laadast. Einoh, poldki nagu see nii hirmutav, kui esialgu arvatud (välja arvatud naiste osakond. seda ju endastm6istetavalt) Sain ka m6ne ebavajaliku asja 6igusjärgseks omanikuks. 1 asi läks ka täie ette: Dagö uus kauamängiv, kus on juttu muuseas Toomasest ja koomasest.
Edasi tuli m6te minna Stockmanni. A enne seda vaja ju mesipuu juurest tsipa lisa v6tta. No siin tekkis juba väheldane t6rge: nimelt see ajakulu… (Siinkohal teeks pankadele ettepaneku, et kui tuleb kodanik endale plastikaatkaarti n6utama tehtaks talle koheselt p6hjalik instuktaaz kaardi kasutamisest avalikel yritustel, rahvarohketes kohtades ning restoranides. Säästaks k6vasti kaaskodanike närve. Ausalt)
Igatahes. L6puks sain oma teenitud palga ja lahkusin rahulolevalt Stockmanni suunas. (Muidugi oleks patt mainimata jätta intsident, et suutsin kaubamaja tunnelis hetkeks suunataju kaotada ja maabuda praktiliselt samas kohas, kus maasse kaevusin. Nats jobu, vä?)
Ilma eriliste viperusteta Lollide laadale j6udes käis kyll värin sääremarjast läbi nähes kohutavat hulka rahvast ning kollastesse särkidesse kammitsetud näotuid poisstydrukuid. (PS! Stiivo teab nende kohta yht s6na, mis mulle hetkel ei meenu. Sest ma ei ole nii tark kui tema. Vot) Toidupoes jäi mulje, et sel aastal tallinnas rohkem syya ei myyda ja täna on see k6ikse 6igem päev kogu aastavaru endale koju soetada. Ise arvan, et sellest meie riik ka suhkrutrahvi sai. Varsti on oodata uut laksu maisipulkade varumise eest. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida
Teisele kerrokselle j6udes ootas mind ees julmalt madal hind ja nats rohkem koolilapsi ja koduperenaisi, kui all korrusel. Yks mees oli ka. Koos kyljeluuga. Härra valis just imeodavaid Armani ja Ganti r6ivaid kui ta juurde astus kyljeluu ja s6nas, et kle ostame selle ka. Pika juurdluse tulemusena tuvastasin pr. Luu käes oleva eseme top olevat (Esmapilgul tundus riideräbal tavaline p6randakalts olevat) Hr. Luu sellepeale frustreerus ja purskas välja suht naljaka lause:” Nojah, raiskame aga k6ik raha ära jah!” Asi poleks ju irooniline kui Hr. poleks n6ks enne seda Armani mantlit selga sättind. Hind muidels miskit nipetnäpet 9 kilo. P6randalapp seevastu oli hinnaskaalas 150 eeku. Inimesed on kadedad ja kuradi imelikud ikka kyll.
Aga nyyd on mul kohvibreik.
