No hei…
nüüd on selline asi, et kuna tööandjad mind nigu täiest hingest vihkavad siis on paras mõte hakata uut tööd otsima. Ja Marv from küpros arvas, et seal tööd nii et tapab siis noh…
Laupäev, 27. jaanuar 2006
Eile õhtul helistas Tarvo ja arvas, et oleks paras aeg Reval Hotel Centralis 1 õlut juua. Mina olin ju käsi. A seesamusessegi kohta saamine oli juba isemoodi küsimus. Kuna Tallinna linnas töötab ju ainult 3 taksot siis nende kinni püüdmine on ju omaette katsumus. Minul see teps mitte kohe ei õnnestunudki.
Muidugi enne taksopüüdmisprotseduuri oliju veel mööda Palacet tarvis ringi kapata ja klientidele lisavoodisid tuppa installeerida. (Siinkohal juhiks tähelepanu teatud institutsioonide TÖÖLE! Raisk!)
Igatahes. Jõudes Revalisse oli minu sportlase kopsust viimnegi õhk välja pumbatud ning oli tarvis teha 1 breik. Ja 1 õlut. Millegipärast arvas teenindav personal endal õige aeg koju minna olevat ja meid tõsteti piduliku aplausiga keset Narva maanteed. Ilma õlleta. Koos Tarvo “bränd njuu” prutaga.
Edasine tee viis hotell Tallinki lobbybaari, mi selgus kinni olevat. No vaatsime siis nachtklaabi Cellar. Kui te olete kunagi juhtunud Amigos käima, siis teadke et Cellar on miski 10 korda väiksem koht, kuhu on topitud 4 korda rohkem soomlasi. Brrrrrrrrrr…..
Kuna Tarvo ja proua pidid irmkähku koju taksotama, siis jäeti mind ilma hooleks. Otsustasin minna ühte kohta, et võtta omaarvut. Kohapeal aga selgus, et käimas on koosolek teemal “Hiltoni staff ja õlle kasulikkus tervisele.” Miiting lõppes minu võiduga kell veerand seitse ommikul. Kablutasin siis koju, võtsin tüki õiglast töömeheund ning suusatasin tööle tagasi. Apjät.
Tõnismäel selgus jällegi tõsiasi, et ei meie ega meie naaberrahvus ei taha kohe mitte üldse Aljoonat rahule jätta. Oli seal siis kari miskesi selle, perssetäis mente ja kilomeeter sini-valget linti. Ja kõik nad seisid ümber Aljoona. Et siis kõigepealt lint siis ment ja siis ruslan. Kord Vestman all….
Aga tegelt hakkab Aljoonast juba kahju. Ja tegelt, kas nad muidu isa kah, kaine peaga, teavad mis jora nad ajavad. Nii ruslanid kui ka igast muud sapöörid. Kurat.
Toomasele palju õnne!
Õnnitleme Toomast naabertalust!
Kuna täna on Tomi sünnipäev siis algasime kohe varakult. Nii kell 1:45. Linnas otsustasime, et vaja ju minna ja Tomile õnne soovida. Viimane viibis tol hetkel Võsul. Integreeriti siis autosisse Märt, Lea Shelle ja Umm ja põrutati Võsule. Õhupallidega ja puha. Tomil olid püksid imestust täis kui me ta voodist üles kangutasime ja linna vedasime….
Õhtal oli niisiis Hollywood, hunnik shotse, õlut ja muid karistatavaid jooke… Enamus inimesi olid kokku tulnud muidugi hotell BrainFuckist. Sellest ka selline suur kooma. Päris öösel kiskus asi selliseks, et mõnedest kodanikest sai Viin ja Väss niimoodi võitu et kukuti tudule no kohe päääris vales kohas. Õnneks miskit järelkaja sellest pole olnud…
Järgmise (12.01) päeva varahommikul (u. kl 13 ajal)ei olnud läänerindel muutusi märgata. Laks õlut hakkas kohe pilti väristama….
Laupäev, 07. jaanuar 2006
No tere,
et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest kuidas me Skkuga 30nenda õhtal Hollywoodi läksime ja end täiega pildituks rebisime. Ommikune äratus oli St. Barbaras. Miskil ime kombel pold Suukajebaanaja end voodi sisse üldsegi suutnud suruda ja magas oopistükkis minu voodi all, minu voodikate peal. See tegi meele rõõmsaks küll .
Igatahes 31 pääval sai linnamööda ringi kakerdatud ja õlli joodud ning kostüümirendist kaabusid ja muud saasta renditud. Lea juures viibides kuukasime sisse 1 l viint, mõne õlle, tilk veini ja piisake jäägermeistrit. Kuidagi purju tegi see kompott. Enne ööd sättisime end hollywoodi loobile. Uuno Loobile. Loop oli lahe sell ja andis mulle autogrammi. A 1 pede võttis kätte ja pistis selle nahka. (No on värdjas. Alkohoolsetest jookidest joodi sisse kõik mis põleb. Seda sõna otseses mõttes. B-52 näol.
Ja äkki oligi hommik käes ja ma olin kodus….hmmm….
A tore oli
Slideshow
